Euroopa Keskpank paneb rahapressi valmis

„Väga tõenäoline, peaaegu kindel,“ hindab Citibanki peaökonomist Willem Buiter väljavaadet, et homme, kui Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitikat arutab, otsustatakse ära ulatusliku võlakirjade tugiostuprogrammi käivitamine.

Hoolimata sellest, et euroala suurimas ja mõjusaimas majandusruumis Saksamaal on vastuseis visa vaibuma.

Selles suunas osutavad muuhulgas Taani ja Šveitsi keskpanga üllatuslikud sammud viimastel päevadel, mille ühine nimetaja on siht turvata end euro nõrgenemise vastu.

Samuti kinnitus Eurostatist, et detsembris olid juba 16 ELi liikmesriigis hinnad languses. Veel novembris oli taolisi riike neli. Esimest korda viie aasta jooksul oli languses ka euroala inflatsioon, kus hinnad langesid seitsmes riigis – Kreekas, Hispaanias, Küprosel, Luksemburgis, Belgias, Iirimaal ja Portugalis.

Mõningast juriidilist kindlust annab oodatavale otsusele Euroopa Kohtu kohtujuristi läinud nädalal avalikustatud hinnang, et 2012. aastal erakorralise meetmena Euroopa Keskpanga arsenali võetud võlakirjade tugiostuprogramm, mis Saksamaal konstitutsioonikohtus vaidlustati, ei ole vastuolus ELi aluslepingutega.

Otsus peab rabama

Peamine mure on Euroopa Keskpanga homse istungi eel, et uus instrument saaks ikka piisavalt mõjus.

„Euroopa Keskpank peab minema täispangale,“ ütles IMFi peaökonomist Olivier Blanchard, olles värskelt kärpinud maailma majanduskasvu prognoose. „Tahame olla kindlad, et kui see otsus tuleb, siis see on ka nii ulatuslik, kui turud on oodanud.“

Paraku võib taas takistuseks saada euroala poliitika, mis ei lase valida majanduslikus mõttes kõige otsemat teed.

„Põhjus, miks Euroopa Keskpank ei ole võlakirjade massilist tugiostu juba varem käivitanud, saab olla ainult poliitiline, kuna ma ei kujuta ette, et mõni ökonomist võiks niimoodi mõelda,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg nobelist ja Londoni majanduskõrgkooli professor Christopher Pissarides.

Sakslasi pole aga rahatrüki vajaduses veel veenda suudetud.

Saksa keskpanga juhi vastuseis on ammu teada. Meedias jätkub äge kriitika. Esmaspäeva õhtul peetud ettekandes kordas kantsler Angela Merkel hoiatust, et keskpanga rahatrükk ei või aeglustada esmatähtsaid reforme euroala riikide konkurentsivõime tõstmiseks.

Ka Eesti Panga juht Ardo Hansson on olnud skeptiline, viidates, et euroala riikide võlakirjade tootlused on juba rekordiliselt madalad. Uute tugiostude mõju on küsitav.

Uuest rahatulvast kardetakse uusi mullistusi ja riskide hägustumist, ilma et reaalmajandus sellest erilist kasu saaks.

Keskpanga homse istungi eel on meediasse lekkinud arutelud, kuidas keskpank üritab maandada sakslaste kartusi, et teiste euroala riikide võlad nende kanda jäävad.

Nädalavahetusel kirjutas väljaanne Der Spiegel, et võlakirjade tugiostuprogrammi kavandatakse selliselt, et iga riigi keskpank ostab oma riigi võlakirju. Nii ei toimu n-ö tagaukse kaudu riskide jagamist euroala riikide vahel. Taolise otsuse peaksid tegema poliitikud, ütleb artiklis Hollandi keskpanga juht Klaas Knot.

Mida see Eesti jaoks tähendab?

„Eesti Vabariik ei ole praeguse seisuga valitsuse võlakirjasid emiteerinud. Seetõttu on võimaliku valitsuse võlakirjade ostmise programmi esmane mõju Eestile kaudsem, ergutades majandusaktiivsust madalamate intresside mõnevõrra pikema püsimise kaudu,“ kommenteeris osalemist tugiostuprogrammis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel. „Kuna aga detailides kokkulepet veel ei ole, ei saa programmi sisu ega mõjude osas täpsemat hinnangut anda."

Keskpanga tugimeetme killustamine saadaks paraku negatiivse signaali, et euroalal pole ühtsust. Esmaspäeval hoiatas selle eest IMFi juht Christine Lagarde, öeldes, et mida mõjusam ja ühisem tugiostuprogramm, seda parem. Iiri rahandusminister Michael Noonan aga hoiatas, et kui rahapoliitika taasriigistatakse, siis ei anna uus tugiostuprogramm oodatud tulemust.

Ent teisalt oleks veelgi kehvem järeleandmine tugiostuprogrammi mahus.

„Euroopa aluslepingud ei luba võlgade jagamist ja Euroopa Keskpank võiks sel moel kiiresti sattuda hallile alale,“ ütles agentuurile Bloomberg Societe Generale'i vanemökonomist Anatoli Annenkov. „Samas kui tugiostud igas liikmesriigis eraldi annavad ühtse rahapoliitika suhtes vale signaali, on positiivne see, et mahult saab programm olla suurem.“

Praegu prognoositakse, et Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi teatab tugiostuprogrammi suuruseks ca 550 miljardit eurot.

Kui probleemiks on deflatsioon, aitab massiline võlakirjade tugiost vaid siis, kui see suudab mõjutada ja muuta ootusi, rõhutab California ülikooli professor Barry Eichengreen. Mis aga puudutab kartusi, et rahatrükk pidurdab reforme, siis väidab ta, et pigem pärsib reforme just ülimadal inflatsioon. Valitsused hoiduvad sammudest, mis inflatsiooni aeglustaksid. Taoline on aga reeglina struktuursete reformide esialgne mõju.

„Meie põhistsenaarium on, et Draghi käivitab tugiostuprogrammi julgelt,“ ütles Goldman Sachsi Euroopa regiooni ökonomist Huw Pill. „Kuid meil on ka varustsenaarium, kus Draghi läheb skeptikutega kompromissile. Selline kompromiss võib turgudele pettumuse valmistada.“

Euroopa lähtekoht on erinev

Euroopa käivitab oma võlakirjade tugiostuprogrammi teistsuguses olukorras kui USA.

Euroala võlakirjade tootlused on palju madalamad kui siis, kui tugiostuprogrammid käivitasid USA ja Suurbritannia keskpank. Nii võib kahelda tugiostude mõjus. Samas kui vaadata näiteks Kreekat, on hinnalanguse tõttu reaalintress jätkuvalt väga kõrge.

Erinevus on ka selles, et euroalal pole ühtset riskivaba varaklassi nagu USA riigivõlakiri. Nii on vaja keerulisi otsuseid, milliseid varasid mis mahus osta, kes ostud sooritab ja kuidas jagunevad riskid. USA programmi edu seisnes suuresti ka selle lihtsuses.

Lisaks sõltub euroala finantssüsteem suuremal määral pankadest kui võlakirjaturust. Ning USAs ja Suurbritannias tuli rahapoliitikale lisaks arvestatav stiimul ka riigieelarvest.